MaailmaMäekongress on alates 1958 Warssavistoimunudkongressistigakolmeaastajäreltoimuvmäendusetippsündmus, miskoosnebkolmestetapist- 1.Kongressiorgkomiteeistungist, 2.Teaduskonverentsistja
3. Mäetehnikanäitusest.
MaailmaMäekongressiEestiRahvuslikMäekomitee (National
Mining Committee of Estonia) on loodud 1991.a. ÜlaltoodudKomiteest on 3 liigetÜlemaailmseMäekongressiorgkomiteeliikmed, kesesindavadEestimäendustläbiEestiMäeseltsi
(http://hot.ee/maeselts)
The 20th WorldMiningCongress and
Expo (WMC), November 7-11, 2005, Tehran, Iran, http://www.20wmce2005.com
Globalization of MiningIndustry; aninevitable trend
MaailmaMäekongressIndias
(AvaldatudkärbitultEestiKaevuri 2003. a 20. novembrinumbris)
MaailmaMäekongressiOrgkomitee (IOC WMC) 84.istungtoimus 29-31.10.03 New Delhis,
Indias. Orgkomiteekoosneb 158 liikmest 39 riigist.Osalesid 50 liiget 25 riigist.Eelmine,
83.istungtoimusAntalias, Türgisjajärgminetoimub 2004. aastakevadelkasRoomasItaaliasvõiKiievis, Ukrainas.
See selgubjaanuaris 2004. Orgkomiteeistungilejärgnes 1.-5.novembrini 19. MaailmaMäekongress. Eelminekongresstoimus Las Vegases, USA-s 2000 aastaljajärgminetoimub 7.-11.11.2005 aastalTeheranis, Iraanis.
Orgkomitee liikmed esindavad oma riigi mäendust läbi rahvusliku Maailma
Mäekongressi orgkomitee. Eesti komiteesse kuuluvad Alo Adamson, Enn Loko ja Ingo Valgma. Komitees võib olla ka rohkem liikmeid,
kes rahvusvahelise orgkomitee liikmed ei ole aga tugiorganiks võib olla ka
kohalik mäeühing, nagu enamustes riikides ongi. Eesti tugiorganiks on Eesti
Mäeselts kes sel aastal toetas lisaks tavapärasele mäeinstituudi
finantseerimisele allakirjutanu osalemist kongressil. Autor osales Kongressi
delegaadina teist korda olles keskkonnaküsimustega seotud sessiooni „Environmental issues- Challenges and Opportunities” asejuhataja. Mäekongressi orgkomitee liikmed
peavad esindama oma riigi nelja kaevandamisega seotud haru- haridust,
inseneride ühendust, ettevõtteid ja valitsust. Tänu Eesti Mäeseltsi
struktuurile on peaaegu kõik need harud ka esindatud, kuna mäeseltsi liikmed on
mäeinstituut, mäeettevõtted, mäeinsenerid ja vastavate valitsusasutuste
töötajad. Mitmetes riikides on olukord testsugune. Riigi esindajateks on tihti emeriteerunud professorid, kes on veendunud asjaarmastajad
aga erialaorganisatsiooni nad enam ei esinda. Selline olukord on näiteks
Rootsis, Norrasja Prantsusmaal.
Orgkomiteed juhatab Poola komitee esindaja, E. Ciszak.
Istungil valiti eelmise asejuhataja A. K. Goshe
asemele D.Menzie USA Geoloogiateenistusest.
Igal mäekongressil on oma moto. Eelmise aasta moto oli sama mis Ameerika
Ühendriikide mäeühingu motogi „Everythingbeginswithmining“-
Kõik algab kaevandamisega, ilmselt seetõttu, et mäeühing organiseeris ja
finantseeris 83. mäekongressi. Järgmise aasta, Teherani kongressi moto on „Mining and sustainabledevelopment“- Kaevandamine ja säästev areng. 2003 aasta,
New Delhi Mäekongressi moto oli „Miningin the
21st Century - Quo vadis?”- Kaevandamine 21. sajandil-kuhu lähed? Moto valiti seetõttu selline, et maailma
mäetööstuses on praegu tõsine kriis, enamuste riikide maavarade toodang on
väike, palju kaevandusi on suletud ja mäetööstuse maine on halb. Kriisi
põhjustavad peamiselt suurte arengumaade mäetööstuse kasv, st. odavama
mineraaltoorme eksport, keskkonnakaitsjate ülitugev positsioon ja põlvkondade
vahetus mäetööstuses. Põhimõtteliselt on Eesti mäenduses sama olukord nagu
mäekongressil muret avaldavates riikideski. Siin võib paralleele tuua Eesti
roheliste rattaretkede motodega mis segastel aegadel küsis „Kuhu lähed Virumaa?” Samas on ka mitmeid mäetööstusriike, kellel
läheb paremini ja kes ei ole mäekongressiga orgkomiteegaliitunud- suurimad nendest on Indoneesia,
Austraalia ja Kanada.
India president
soovitaskongressiloma kõnes luua
mäeohutuse teemaline võrguleht, koos foorumite ja
kõige muu selle juurde kuuluvaga, et muuta kaevandamist ohutumaks ja
keskkonnasõbralikumaks. Ta ärgitas ka India IT poisse tegema koostööd kaevandajatega,
et optimeerida kulusid, võttes aktiivsemalt kasutusele kvaliteedi ja toodangu
juhtimise süsteeme kaevandustes. India kaevandustes on palju õnnetusi ja
tulekahjusid. Mõnedes antratsiidimaardlates kestavad need juba aastakümneid.
Kongressi teemad hõlmasid kõike kaevandamisega seotut. Avaldati ka samanimelinekaheköiteline 1789 leheküljeline kogumik mis on hea
rahvusvahelise mäendusinfo allikas ja õpik. Kogumiku peamine väärtus seisneb
orienteerituses tööstusele mitte niivõrd teooriale.
Paralleelselt kongressiga toimus mäemasinate näitus, mis on tavaliselt
selleks magnetiks mis inimesi konressile
tõmbab. Näitust nimetatakse kas MINEXPOks või MiningExpoks.
Seal osalevad kõikkohaliku regiooni ja
maailma tähtsamad mäemasinate ja seadmete tootjad. Eksponaatide arv on
tavaliselt tuhandetes. Loomulikult sõltub näituse edu asukohast, seetõttu
toimub järgmine MINEXPO2004
jälle Las Vegases (seekord koos rahvusvahelise
konverentsiga- ContinuousSurfaceMining- Pideva tööviisiga avakaevandamine) kuna 2000
aastal saatis seda suur menu ja külastajaid oli osaliselt tänu Las Vegase kuulsusele ca 40 000. New DehliMiningExpolosalesid 331 eksponaati, nendestenamusolid orienteeritudinvesteeringutesaamiseks India mäetööstusesse. Esinesid ka rahvusvaheliste masinatootjate
kohalikud esindused või lähimaade firmade esindajad kes orienteerusid Indias
müümisele. Las Vegase Expol oli ca 10 korda rohkem
eksponaate ja 20 korda rohkem külastajaid. India Expo korraldajad väitsid, et
vähene osalemine oli peamiselt tingitud terrorirünnakute hirmust maailmas.
Kõige suurem ekspositsioon oli BEML-l, India
mäemasinatootjal mis toodab peamiselt avakaevandamise masinaid, kopplaaduritest
draglainideni.
Itismypleasuetoinformyouthatthe19thWorldMiningCongress& Exposition
2003 , organized, at
New Delhi, India between1 – 5th
November 2003 on thetheme
“Mininginthe 21stCentury– Quo Vadis?”, undertheaegis of theInstitution of Engineers
(India)was a greatsuccess.
ItwasinauguratedbyHisExcellency
Dr A P J AbdulKalam, the President of India and over
1500 miningprofessionals, engineers, academicians, geologists, ministers and otherdelegatesfromover 50 countriesaroundtheglobeparticipated.
I enclosethe‘New Delhi Declaration’ of theCongress, whichtheparticipantsendorsed, foryourkindinformation. I hopethatMiningindustrythroughouttheworldmayincorporateitsfuturecourse of actionfromtheguidelines of thedeclaration.
Withregards,
Prof A K Ghose
Chairman
19th WorldMiningCongress
Deklaratsioon
CONGRESS DECLARATION
5th
NOVEMBER 2003
19TH WORLD MINING
CONGRESS
1 - 5TH
NOVEMBER 2003,
NEW
DELHI
‘MINING IN THE 21ST
CENTURY –QUO VADIS?’
Wetheparticipants of 19th WorldMiningCongress, representing 50 countriesendorsethesefindingsintheNew Delhi Declaration and committoworktowardstheirfulfillment:
Theminingindustryperformancesinproduction, productivity, safety, health and environment and reclamation and rehabilitation
are one of continuousgrowth.We must howeverstriveforsignificantincreasesin all thesekeyresultareastomeettheemergingaspirationsforhigherquality of humanlife.Theglobalminingindustryhas a longwaytogotomeetthemineral
need. There are gross imbalancesintheusagepatternforrawmaterialsbetweendeveloped and developingnations.Inmanydevelopingeconomies, mineraldevelopmentcouldbetheengineforgrowth.
Fortheassuredfuturesupply of mineralsforcontinued progress of humancivilization, continuedexplorationismandatory.Investmentinexplorationneedstobesignificantlyincreased.Earthscience and researchorganizations must bestrengthened.Thetechnologyforseeingthroughtheupperonekilometer of theearth’scrustcouldleadtothediscovery of major mineraldeposits.
Mining and mineralindustryoperations are becomingincreasinglyenvironmentallyconscious.Yet, there are manyconflictsthatarisein all mineraldevelopmentprojectsduetodifferingperceptions of theowners, investors, consumers and otherstakeholders.Whilemuchremainstobeaccomplishedtoensurecompatibilitybetweenenvironment and mining, withthecurrent
arsenal of newtechnologytoolsavailable, cleanminingiswithintherealms of possibility.
Sustainablemineraldevelopmentis a keyissue
of ourtimes.Theminingindustryneedstodevelopappropriatesustainabilitycriteria and metricstomeasurethe progress of theminingindustrytoachievesustainabledevelopment.Tomeetthechallenges of sustainabledevelopment, theminingindustry must integratethebasicstenets of sustainabledevelopmentwithinitscorporatedecision-makingprocess and seek continuousimprovementsinthesocial, economical and institutionaldevelopment of theminingcommunities.
Technologyprovidesthe major impetusfor progress inminingindustry.Effortstofindinnovativesolutionstoproblemsinexploration, extraction, safety and environmentalmanagement must beintensified.Thewidegapthatexistsbetweenthedeveloped and developingeconomies must bebridgedthroughaccesstoknowledge and diffusion of technology.Mineralindustry rock and waste and theirmanagement, requirededicatedattention.
Mineraltechnology and mineralprocessingincludingbiotechnologycouldprovide major breakthroughtechnologiesforimprovingextraction, recoveries and wastemanagement.Infact, biotechnologycouldbethearea of greatestpayoff and shouldbethefocus
of themineralindustryworldwide.Researcheffortsinthisarea
need tobeintensifiedtomake rapid progress.
Thehealth,
safety and environmentalindicators of themineralindustryhavebeenimproving.However, theminingindustry must seek tofurtherimprovedhealth, safety and environmentalperformance.
Mininginstitutions and mineraleducation are at a crossroad. Major efforts are
neededtomakemininginstitutionssustainable. A concertedworldwideeffortisrequiredtodevelopappropriategeneral and specificcurriculumfortheemergingrole of a miningengineeringprofessional.
Miningindustryinmanycountries are impactedbyprivatization, liberalization
and globalization.Therestructuring of theindustryhasresultedinsomecountriesinseverehuman and socialsufferings.Theindustry must searchforrestructuringstrategiesin a waythathumanmiserycouldbelessened, ifitcouldnotbemitigated.
Miningsites are thetruelegacies of theingenuity and prowess of humantounlockthewealth of theearthtobenefitmankind.Toprotect and preserve thislegacythereis a need todeclareselectedminingsitesaroundtheworldasWorldHeritageSites.